Rubriigid
Kategooria

Noorte mured ja vajadused eriolukorras

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine viis 6.-13. aprillil 2020 läbi küsitluse kaardistamaks noorte mured ning vajadused koroonaviirus COVID19-st põhjustatud eriolukorras.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise läbi viidud küsitluse tulemused annavad sissevaate sellesse, kuidas uudsesse olukorda sattunud noored näevad enda toimetulekut, mureallikaid ja vajadusi vaimse tervise vallas. Küsimustikule kutsuti vastama eeskätt noori, kes on kogevad või on varasemalt kogenud vaimse tervise probleeme või on märganud hiljuti halvenenud seisundit. Nädalaga koguti 238 vastust. 

Toome kokkuvõttes välja küsimustiku vastustest ilmnenud olulisemad murekohad, noori toetavad praktikad ning vajadused, mille täitmine võimaldaks noorte silmis neil olukorraga paremini toime tulla. 

Probleemid, murekohad ja stressiallikad

  1. Vastanutest pooled tajuvad enda vaimse tervise seisundi halvenemist eriolukorraga seotult. Tagasilangusi on märganud nii depressiooni, ärevushäireid kui söömishäireid kogenud noored, samuti on noored tähele pannud suitsiidsete mõtete süvenemist. 
  2. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine. Vähenenud on võimalused suhelda sõpradega või tegeleda aktiivselt spordi või hobidega, mis varasemalt on aidanud enda muremõtetega paremini toime tulla.
  3. Distantsõppega kaasnev suurenenud ekraaniaeg ning eriolukorras märkimisväärselt vähenenud võimalused huvitegevuseks on noorte silmis oluline tegur vaimse ja füüsilise tervise halvenemisel. 
  4. Pere ja lähedastega seotud temaatika on mitmetahuline: 
    1. osale noortest on stressiallikaks pereliikmetega lähikontaktis veedetud mitmekordistunud aeg ning piiratud võimalused omaette olemiseks. See toob paljude jaoks kaasa kodus lõksus olemise tunde, suurema hulga konflikte ning piirab võimalusi saada tuge (vaimse tervise spetsialistidelt, sõpradelt) video- või telefonikõnede vahendusel. 
    2. paljud noored on jäänud sootuks üksi ja tunnevad, et neil ei ole kellegagi oma muresid jagada.  Soovitakse, et oleks keegi, kellega suhelda; kindlasti on riskis noored, kes elavad täiesti üksi ning kes tunnevad hirmu tõsiste muremõtetega toime tulemise üle.
  5. Suure stressiallikana õpilastele on distantsõppele järsu üleminekuga kaasnenud õppekoormuse tõus ja e-õppes antavate ülesannete ja juhiste killustatus eri platvormide vahel, mis raskendab kohustustest tervikliku ülevaate saamist ja ajaplaneerimist. Selle kõrval on märkimisväärseks raskuste allikaks sobiva õpikeskkonna puudumine ehk koduste tingimuste mõju õppimisele.

Eeldatavasti tulenevalt valimi vanuselisest eripärast (65% vastanuist vanuses 15-18) ei ilmnenud vastustest märkimisväärselt töö- ja koolikohustuste (koduse) ühildamisega seotud probleeme, mida on esile toonud näiteks hulk ENVTLi ülikoolieas liikmeid sellealastes diskussioonides. 

Toetavad praktikad

Uurisime noortelt, millest on nad antud perioodil enim tuge saanud. Toome selle põhjal välja olulised võimalused, mille abil pakkuda noortele tuge ja lootust või mida saavad noored rakendada enese toetamiseks. Oleme jaotanud need gruppidesse vastavalt toe allikatele. 

  1. Vaimse tervise spetsialistid (eeskätt psühholoogid ja koolipsühholoogid) on noortele olnud oluliseks toeks läbi veebikanalite, pakkudes nõustamist video või meilivahetuse kaudu. 
  2. Õpetajad ja koolipere saavad noortele anda väga tähtsat tuge motivatsiooni hoidmisel või taastamisel. Võimaldades veebipõhise tunni lõpus näiteks 10 minutit vabale suhtlusele klassikaaslastega, vähendatakse isoleerituse tunnet. Õpetajate tagasiside, julgustused, väiksed kiidusõnad või südamlikud sõnumid e-Koolis aitavad noortel säilitada positiivsust. Tundes huvi noorte käekäigu kohta (nt videokonsultatsioonid, lühikesed tunnivälised vestlused, eelmainitud vaba suhtlus tunni lõpus), on mitmed õpetajad suutnud õpilastele saata väga olulise sõnumi – neist hoolitakse.
  3. Vanemad on paljudele noortele toeks ja abiks, olles mõistvad ja hoolivad. Noortele, kes vanematega koos ei ela, on abiks regulaarne suhtlus telefoni, videokõnede ja/või sõnumite teel.
  4. Sõbrad on noorte silmis üheks olulisimaks toetuse allikaks. Veebipõhised ühistegevused (videokõned – sh. ühine õppimine; filmide vaatamine, videomängude mängimine) aitavad leevendada otsekontakti puudust. Praeguses eriolukorras aitab noori väga palju teadmine, et neil on sõpru, kes neid toetavad, kuulavad ja soovivad, et neil hästi läheks. Samaväärselt hinnatakse partnerilt või elukaaslaselt saadavat tuge ja mõistmist.
  5. Enese toetamisel on abiks olnud uute (hobi)tegevuste leidmine, regulaarselt värskes õhus jalutamas või jooksmas käimine, kodus trenni tegemine, muusika kuulamine jne. Paljud noored on hakanud enam lugema; samuti on mitmed avastanud enda jaoks ka kirjutamise, mis annab võimaluse tegeleda oma tunnetega ning seeläbi toetada oma vaimset tervist.

Noorte vajadused

Usume, et iga noor on enda toimetuleku ekspert. Sestap koondame siia ülevaate vajaduste kohta, mille täitmine aitaks noorte silmis nende heaolu käesolevas eriolukorras toetada ja tõsta.  

  1. Vaimse tervise tugi spetsialistidelt. Kindlasti peaksid jätkuma (kooli)psühholoogide kaugvastuvõtud; ilmnes ka vajadus psühhiaatri kaugvastuvõtule pöördumiseks ja haigla- või ravimravi saamiseks. Hulgal noortest puudub kodus vajalik privaatsus video- või telefonipõhise abi saamiseks; vajatakse võimalust pidada selliseid kõnesid väljaspool kodu. Võimalust abi kättesaadavuse suurendamiseks pakuks chat’i-põhise ehk sünkroonse sõnumipõhise veebinõustamise teenuse arendamine. Mõne noore jaoks ei ole veebikanalid kahjuks sobilikud, mistap on oluline esimesel võimalusel taastada vähemalt piiratud mahus ka spetsialistide ambulatoorsed vastuvõtud. 
  2. Sotsiaalne kontakt. Arusaadavalt igatsevad noored olla koos lähedaste ja sõpradega. Selle vajaduse täitmisele aitab kaasa näiteks distantsõppel olles klassikaaslastega niisama suhtlemiseks võimaldatav aeg tundide lõpus või klassijuhatajatunnis; seltskondlikum õppimine. Vajatakse suhtlust sõpradega või nende puudumisel võimalust kuuluda toetavasse veebikogukonda. 
  3. Tugi vanematelt; tugiressursid vanematele; abi pingete lahendamisel vanemate või teiste lähedastega. On selge, et noorte elu mõjutab suurel määral perekondlik taust ja toetavate lähedaste olemasolu. Noored igatsevad enam mõistmist; mõnel puhul ei ole vanemad võtnud tõsiselt ka noorte muresid oma vaimse tervise pärast või on esinenud vaimset vägivalda. Mainiti ka olukordi, kus vanemad toetuvad liigselt lastele ning viimased soovivad, et vanemate endi jaoks oleks (teada) rohkem abiressursse. Lähedaste puudumise korral on vajadus toetavate täiskasvanute või eakaaslaste järele seda teravam.
  4. Distantsõppe kvaliteedi ja korralduse arendamine. Selgelt ilmnes vajadus paremini struktureeritud e-õppe süsteemi järele. Noored soovivad, et õpetajad koguksid iseseisva õppetöö koormuse kohta jooksvalt tagasisidet ning kohandaksid õppekoormust.
  5. Aega (ja ruumi) iseenda ja puhkamise jaoks. Noored igatsevad võimalust arvutist eemal olla; viibida rahulikus, turvalises, privaatses ruumis. Kuigi eriolukorraga seonduvalt on seda aega ja ruumi puht-praktilistel põhjustel raske luua, siis on just see igatsus väga paljude noorte südamel. Puhkamise võimalust võib pakkuda alanud koolivaheaeg ning loodame, et luuakse innovaatilisi lahendusi, et praegu jõude seisvaid ruume rakendada turvalise ja privaatse keskkonna pakkumiseks noortele, kes seda hädasti vajavad. 

Lõpusõnadena toome välja piirangud, mida antud kokkuvõtte tõlgendamise ja rakendamise juures silmas tasub pidada. Tegu on tagasihoidliku valimiga lühiuurimusega, mis toetub noorte subjektiivsele arvamusele enda toimetuleku kohta antud olukorras. On selge, et selle tulemusi ei saa üldistada kõikidele noortele; samuti ei saa selle põhjal eristada, kas kirjeldatud murekohad on objektiivselt erinevad “tavalistest” muredest, millega noored kevadistel perioodidel rinda pistavad. Ent tunneme, et kriisiolukorras, kus rakendatakse kriisimeetmeid, on noorte heaolu mõjutavatele stressiallikatele ja vajadustele tähtis tähelepanu pöörata hoolimata sellest, kas need eksisteerisid juba enne kriisi või mitte. Meie silmis on spetsialistide vaatenurkade kõrval (ja nende töö toetamiseks) samaväärt oluline ka noorte enda tunnetus oma elu mõjutavatest stressiallikatest ja nende leevendamise võimalustest. Just mitmekesiste perspektiivide ühendamisel oskame üheskoos ja terviklikumalt mõista, toetada ja kõnetada noori sel eripärasel ajal.

Kokkuvõtte koostasid Helen Voogla ja Merle Purre, nõu ja jõuga olid läbivalt abiks Birgit Malken ja Hedvig Madisson. Kokkuvõte valmis 16. aprillil 2020.

Küsitlust puudutavad küsimused ja tagasiside on oodatud meiliaadressile tere@envtl.ee

 
Küsimustiku põhjalikuma kokkuvõtte leiab siit.

Lisa kommentaar