Hea postituse lugeja!
Viimased 5 ja pool aastat on olnud äge sõit! Alustasime siis, kui vaimse tervise teemadest veel väga ei räägitud, ja oleme andnud suure panuse nende teemade laiemasse pilti toomisel. Kuid selle aja jooksul on ka selgeks saanud üks – meie eestvedajad saavad organisatsiooni juhtides haiget ja põlevad läbi. Olles proovinud leida abi arengukavadest, mentorlustest ja kõiksugu erinevatest koolitustest leidmaks tarkust, mis sellest ringist välja aitaks, oleme siiski saanud aru ühest: see juhtub alati ja uuesti. Ja tänaseks (hoolimata paljudest pingutustest) ütleb sisetunne, et ressurssi jätkamiseks ei ole enam alles jäänud ja edasi liikumine tundub vastutustundetu.
Seega anname suure raskustundega teada, et oleme liikumas ENVTLi tegevuse lõpetamise suunas. Hetkel on meil veel paar projekti pooleli, millest tulenevalt toimuvad aasta lõpuni tegevused Tartus, ent uusi tegevusi liikumine juurde võtta ei plaani.
Otsuse tagamaad
Näeme ja teame sedalaadi kogukonnaorganisatsiooni vajadust ühiskonnas ja usume, et liikmete, ühiskonna ja partnerorganisatsioonide soov olekski, et meie tegevus jätkuks. Küll aga on meile liiga ilmsiks saanud, et see organisatsioon on läbi aja püsinud ainult eestvedajate eneseohverduse pealt. Ohverdatud on tervist, suhteid ja otsatul hulgal motivatsiooni ning me tahame murda selle mustri, mille kohaselt eestvedajad panevad organisatsiooni heaolu enda omast kõrgemale. Selline ohverdus ei tohiks vaimse tervise edendamise organisatsiooni kuuluda. Oleme proovinud kõiksuguseid uusi mudeleid, ümberkorraldusi, kaasamisviise, strateegiaid, ent jõudnud välja ikka sellesse kohta, kus tegevustel kaob jätkusuutlikkus ja eestvedajatel motivatsioon.
ENVTL on tänaseks kasvanud organisatsioonina suuremaks, kui seda suures osas vabatahtlikkuse alusel võimalik vedada on. Kuna esialgsest teavitustöö ja huvikaitse organisatsioonist on välja kujunenud ikkagi kogukonnaorganisatsioon, siis vajab ka selle vedamine pädevusi, mis tänaseks paistab olevat väljunud noorte hariduse piiridest (st see nõuab eeskätt sotsiaaltöö- või noorsootööharidust erilise tähelepanuga haavatavatel noortel). Kasvava liikmeskonnaga sellise haavatavuse koondumisega ühte organisatsiooni suurenevad teatud ohud (nt suurenenud risk, et liikmeskonnast keegi teeb suitsiidi), mille maandamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks ei ole meil võimekust. Ja nendega tegelemata jätmine tundub maailma vastutustundetuima lükkena. Täna teame, et sellise organisatsiooni töös hoidmine eeldab nii stabiilset rahastust, teistsugust juhtimisvormi aga ka kogukonnatöö pädevusi ning kogemusi, millest kasvõi üheta laguneb ehitatu koost laiali.
Teame, et see otsus tekitab ohtralt küsimusi ja tundeid. Pakume siinkohal vastuse paarile:
Mis asendaks ENVTL-i? Kas on mõnda kogukonda, millega ühineda? Kuidas on võimalik noortel veel Eesti vaimse tervise maastikul panustada?
Otseselt organisatsiooni, mis ENVTLi asendaks, ei ole. On olemas mõned huvikaitseorganisatsioonid – näiteks ATH Liit ning EPILL (Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Liit) – mille alla on võimalik koonduda kogemustega inimestel.
Teeviit.ee portaali juures saavad 13–24-aastased noored olla vabatahtlikud ning saavad muuhulgas ka vaimse tervise teemadel kirjutada ja kaasa rääkida.
Peaasjade vedamisel toimuvad regulaarselt (iga kuu viimasel laupäeval; suvel ka erisündmuste raames) vaimse tervise esmaabi kohvikud, milles saavad vabatahtlikuna panustada vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud. Lisaks esmaabi andmisele saab õla alla panna ka kohvikute koordineerimisel. Samuti on Redditis äsja ellukutsutud Peaasjade subreddit: https://www.reddit.com/r/peaasi/. Igasuguste koolituste, koostöö jm pakkumistega tasub pöörduda eeskätt Peaasjad MTÜ poole (peaasi.ee).
Kas kõik tegevused lõppevad täielikult või jääb midagi alles?
Oleme läbi mõtlemas võimalusi, et osa tegevussuundi saaks jätkuda partnerorganisatsioonide alt (ja neid nendega ka juba arutamas). Tänaseks ei ole siin selgust ega kindlaid vastuseid, ent me anname endast parima. Praegused on mõtted sealmaal, et tahaksime leida viise eeskätt jätkata mölateraapiate ja kogemusloo koolitustega Peaasja alt ning kujundada võimalus, et noored saaksid Peaasjade (ja ideaalis laiemalt vaimse tervise valdkonna) teenustele tagasisidet anda.
Kevadel sai Tartu Ülikoolis katsetatud tudengite läbiviimisel toetavaid, mölateraapia formaadis vestlusringe ja sügisel jätkub koostöö TÜ nõustamiskeskusega, et seda jätkusuutlikult ülikoolis laiendada. Kui see koostöö sujub, oleks ilmselt potentsiaali/eeskuju, mille abil ka teistes ülikoolides sellist tudengilt tudengile toetust rakendada.
Hetkel veel on raske ennustada, millal me pillid täielikult kokku pakitud saame, mis täpselt edasi saab ja kuidas. Edasiste arengutega saab olla kursis selle veebilehe kaudu.