Teraapia ja rohud

Häirete raviks on kasutusel peamiste meetoditena medikamentoosne ehk ravimitega ravi ning teraapiline ravi. Tavaliselt on see patsiendi valik, kas ta soovib alustada mõlemat ravi korraga või vaid ühe meetodiga. Teatud raskemate häirete või vormide juures on võimatu alustada teraapilist ravi ilma eelneva medikamentoosse ravita. Näiteks raske depressiooni puhul on inimene tihti nii väsinud ja kurnatud, et ei ole suuteline mõtlema oma probleemide juurtele – selleks, et mõttetööd taastata, on vaja enne ravimitega patsienti turgutada ning alles siis on võimalik pöörduda teraapilise ravi poole. Samuti ei ole psühhoosiga patsientide puhul võimalik vabaneda positiivsetest sümptomitest ilma antipsühhootikume võtmata.

Ravimitel esinevad mõnikord kõrvaltoimed, mis esialgu võivad patsiendi olemise halvemaks teha – nt võib depressioon süveneda või ärevus kasvada; samuti võib esineda uneprobleeme või kehakaalu kõikumist. Võimalikest kõrvaltoimetest tasub alati arstiga rääkida enne ravimravi alustamist. Ravimravi ehk medikamentoosse ravi juures on äärmiselt oluline järgida arsti ettekirjutusi ning omavoliliselt mitte ravi pooleli jätta! Vastasel juhul on võimalus, et patsiendi olukord muutub hullemaks, kui see enne oli. Kuna ravimid mõjutavad tihti erinevaid kehafunktsioone, siis võib juhtuda, et esimesed välja kirjutatud rohud ei ole patsiendi jaoks kõige õigemad. Sellisel juhul peaks patsient pöörduma kohe arsti poole!

Teraapia eesmärk on koostöös spetsialistiga arendada positiivsemat mõtlemist ning toimetulekumehhanisme, et ravida psüühikahäireid ja traumasid. Teraapiaid on mitmeid erinevaid vorme (nt kognitiiv-käitumisteraapia, skeemiteraapia, pereteraapia) ning neid võib kasutada eraldiseisvana aga ka koos medikamentoosse raviga.

etEesti
en_USEnglish etEesti