Psühholoog ja psühhiaater – kes on kes?

Psühholoog ja psühhiaater – kes on kes?

Psühholoog on õppinud psühholoogiat ülikoolis. Psühholoog mõistab emotsioone, nende regulatsiooni, mõttemustreid ja käitumist. Rakenduspsühholoogid (nõustajad, terapeudid) on tavaliselt vähemalt magistrikraadiga ning läbinud lisaks mitmeaastase psühhoteraapia väljaõppe. Küll aga ei ole Eestis seadusega sätestatud, et psühholoog tingimata teaduslikult tunnustatud väljaõppega peab olema; sellest tulenevalt väljastatakse Eestis psühholoogidele kutsetunnistusi. Kutset omav psühholoog on vähemalt magistriharidusega spetsialist, kes on läbinud järelvalve all kutseaasta ning kutse säilitamiseks täiendab end erialaselt pidevalt.

Eestis väljastatakse psühholoogidele kutseid neljal spetsialiseerumise suunal:

  1. Koolipsühholoog töötab koolides ning tema ülesanne on toetada õpilase arengut ja edasijõudmist. Ta saab aidata ja nõustada küsimustes õppimise, suhete, käitumise või emotsioonide kohta. Samuti töötab koolipsühholoog vajadusel ka lapsevanemate ning õpetajatega.
  2. Kliiniline psühholoog testib ja hindab erivajadusi ja riskikäitumisi, viib läbi ennetustööd ja ravib psüühika- ning käitumishäirete ning psühholoogiliste probleemidega patsiente. Kliinilise psühholoogi fookuses on sageli minevikus toimunud traumeerivad sündmused, mida siis psühhoteraapiaga ravima hakatakse.
  3. Psühholoog-nõustaja töö hõlmab endas inimese psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamist, ning probleemide tekke ja süvenemise ennetust. Psühholoog-nõustaja tegeleb klientidega kõikidest sihtrühmadest ning keskendub oma töös sotsiaalsetele, emotsionaalsetele, arengulistele, isiksuslikele, ametialastele, hariduslikele ning tervisega seotud teemadele. Erinevalt kliinilisest psühholoogist tegeleb psühholoog-nõustaja rohkem igapäevaelu puudutavate probleemidega ning vähem mineviku vigaste mõttemustritega.
  4. Spordipsühholoogi pärusmaa on spordiga tegelevad indiviidid, võistkonnad ja organisatsioonid. Spordipsühholoogi ülesanne on spordi ja liikumisharrastustega seotud eesmärkide ning potentsiaali täide viimist, läbi spordiga tegelemise elukvaliteedi tõstmist ning spordi kontekstis vaimse tervise probleemide korral toetamist ja nende ennetamist.                                    Ükski psühholoog ei saa välja kirjutada ravimeid või panna diagnoose!

    Psühhiaater 
    on arstiharidusega spetsialist, kes on lisaks üldarstiõppele läbinud ka väljaõppe psühhiaatria suunal. Ta on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele, diagnoosimisele ja ravimisele. Arstina on psühhiaatril õigus välja kirjutada ka ravimeid. Psühhiaater tegeleb sarnaste valdkondadega nagu kliiniline psühholoog.

Millal vajan saatekirja?

Eravastuvõtule minnes saab nii psühhiaatri kui psühholoogi juurde minna ilma saatekirjata. Haigla vastuvõttude korral võib kliinilise psühholoogi vastuvõtule pääsemiseks vaja olla perearsti, psühhiaatri, neuroloogi või taastusraviarsti suunamist ehk saatekirja. 

On oluline meeles pidada, et kui esimese spetsialistiga ei ole õiget klappi, siis tuleks sellest rääkida ning võimalusel ja vajadusel pöörduda teise spetsialisti poole! 🙂