Kategooriad
Kategooria

194 ASJATULT KAOTATUD ELU

10. september on ülemaailme suitsiidiennetuspäev.


Ta magab kas kogu aeg või ei maga vaat et üldse. Sööb kas kogu aeg või ei söö vaat et üldse. Kõik koos tehtud põnevad tegevused ei paku talle mitte mingit rõõmu enam. Ta ei räägi meiega, ta ei käi kodust väljas. Ja kui ka räägib, on tema jutus kuulda naljatlusi enesetapu kohta; aga ka tõsisema alatooniga mõtisklusi sellest, kuidas maailm oleks parem või elu lihtsam, kui teda ei oleks. Ja siis teda järsku enam ei olegi. 

Selle loo tegelasel ei ole vanust. Tal ei ole ka sugu. Või sotsiaalmajanduslikku staatust. Ta on keegi, keda esineb Eestis iga 100 000 inimese kohta ligi 15 tükki¹. Eestis sooritas 2019. aasta jooksul kokku enesetapu 194 inimest². See on 194 asjatult kaotatud elu. See on 194 inimest, kellest on maha jäänud vanemad, õved, lapsed, kaasad või sõbrad. Kui igast suitsiidist on mõjutatud ligi 60 inimest, siis see teeb kokku 11 640 inimest Eestis, kes pidid leinama enesetapule kaotatud lähedast. Vaimse tervise häired, enesevigastamine ning suitsiid ei ole “uue” või “tänapäevase” generatsiooni probleem. Eesti suitsiidistatistika näitab, et enim enesetappe sooritatakse vanemaealiste seas.

Ta ütleb, et ei jaksa enam elada. Mu hing on kinni. Mida ma ütlema peaksin? Tõde. Ma pean ütlema, et ta on mulle oluline. Et ma aitan teda, sest ma hoolin temast. Kuidas ma teda aidata saaksin? Ma pean otse küsima. Ta ütleb, et ei saagi kuidagi. Mu hing on jälle kinni. Ma tahaksin teda kallistada ja ma tahaksin karjuda ja samas ei mõista ma teda. 

Me ei pea tundma ise kõhuvalu, et uskuda sõpra, kui ta väidab seda tundvat. Ent miks me kipume kahtlema, kui keegi ütleb, et tunneb end vaimselt väsinuna? Meil ei ole vaja mõista teist inimest, et osata kuulata, julgustada ja kinnitada. Meil ei ole vaja mõista teist inimest, et aidata lahendust leida. Meil ei ole vaja mõista teist inimest, et näidata lahkust ja headust ta suunas. Sageli piisab lihtsalt olemas olemisest. Sageli piisab kallistusest, kuulamisest või ka vaikides koos istumisest. Ning enim aitab, kui me julgustame professionaalset abi otsima. Ning aitab see, kui me häbimärgista või soovita kellelgi end kokku võtta. Vaid selle asemel hoopis uurime võimalusi, kuidas olukorrale teisi lahendusi näha. 

Inimeludest rääkides ei ole küsimus enam kellegi poliitilistes vaadetes või otsustes. Siin on kõigil aeg ja koht tegutseda – võtta vastutust oma sõnade ning tegude eest. Haridus- ja sotsiaalsüsteemi teenuste ja programmide edendamisest üksi ei piisa. Muutus peab olema ühiskonnaülene, et selle mõju avalduks. Me peame alustama oma hoiakute, stigmade ja käitumise muutmisest, et päästa neid, kes seda vajavad. Toimetulekumehhanisme on võimalik erinevate programmide kaudu õppida koolis (nt VEPA, KiVa), aga inimlikkust õpime ja õpetame ikkagi üksteiselt üksteisele.

Suitsiidile kaotanud lähedaste lugusid saab lähemalt lugeda eelmisel aastal avaldatud artiklist “Miks sa seda tegid? Vabasurma läinud inimesed jätavad endast maha valu ja segaduse”. 


Viited:
¹https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD22.px/table/tableViewLayout2/
²https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/


Kui Sul on mure enda või mõne lähedase vaimse tervise pärast, võta julgelt ühendust Peaasi.ee (http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/) või Lahendus.net (https://lahendus.net/) nõustajatega. Nemad pakuvad abi vaimse tervise murede korral nii meilitsi (nii Peaasi.ee kui lahendus.net) kui ka videokõne vahendusel (Peaasja lehelt vorm ‘Tule nõustamisele’).

Abivõimalusi veel (kõik kättesaadavad 24/7):

– Kriisiinfotelefonilt 1247 on võimalik saada tuge ka vaimse tervise muredega, samuti ka chat’is lehel palunabi.ee

– Vaimse või füüsilise vägivalla või selle kahtluse korral tasub samuti kirjutada palunabi.ee lehe chati või helistada numbrile 116 006

– Lasteabi number 116 111 ja lehel lasteabi.ee olev chat on samuti abiks erinevat sorti murede korral, olgu tegu kas suhetega peres, lähedaste, vaimse tervise või muu osas.

Kategooriad
AKF Kategooria

Mis uudist? // What's been new?

[Short summary in ENG below]


Juunikuu oli ENVTLi arengu mõttes väga tihe ning oluline. Kuu esimeses pooles toimus meediakoolitus, teises pooles aga saime terve päeva võtta arutamaks oma visiooni, missioone ja strateegiat nendeni jõudmiseks. Järgnevalt anname ülevaate, mis neil kahel kohtumisel toimus.

Meediakoolitus

Vaimse tervise teemad on üha enam kõlapinda leidnud ning meiegi oleme üha enam proovinud võtta nii meedias kui ka internetis sõna ja jagada oma mõtteid-soovitusi. Mida laiemalt aga meie tegevus levima ning liikmeskond kasvama on hakanud, seda rohkem leiame, et vajaka on jäänud baasteadmistest meediaga suhtlemise vallas.

Niisiis oli 9. juunil ENVTLis Aktiivsete Kodanike Fondi raames toimuva koolitusseeria esimene koolitus meediaga suhtlemise teemal. Koolitajaks värbasime omale imearmsa TÜ ajakirjanduse lektori Signe Ivaski.

Mõned põhilisemad mõttekõlksud, mis koolituselt kõlama jäid:

  • Intervjuusid andes tasub vastata vaid küsimusele – ei ole vaja vastata laiemalt, kui on küsitud!
  • Alati tuleks läbi mõelda, mis sõnumiga lähen esinema/intervjuud andma/artiklit kirjutama ning siis hoida fookus sõnumil. Sealhulgas ei tohiks olla fookuses rohkem kui kolm sõnumit korraga!
  • Inimesed ei käi parandatu uudist lugemas, mistõttu on oluline enne loo avaldamist kontrollida, et see on see, mida ütlesime!

Esimene koht, kus õpitut kasutada saime, oli söömishäirete teemaline minikampaania. Selleks lõime publitseerimisplaani ning otsisime üles mitmed spetsialistid ja ajakirjanikud, kes võiksid meiega tahta koostööd teha. Töö tulemusi on võimalik näha nii meie blogis kui ka Facebooki avalikul seinal. Igaljuhul oli meie sõnum loodetavasti selge: sportlaste tervisekäitumisele on vaja tähelepanu pöörata ning nii nende füüsilisse kui ka vaimsesse tervisesse täie tõsidusega suhtuda.

Meediakampaania raames valminud blogipostitused:

  1. “Sportlase vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline” asub siin.
  2. “Ka esteetiliste spordialade riske saab maandada” asub siin.
  3. “Kui märkad, siis räägi” asub siin.

Söömishäirete teemalise minikampaania autor on Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre. Lugusid jagasid ENVTLi noored ning omapoolse kommentaari andis kliiniline psühholoog ning Peaasi.ee nõustaja ja koolitaja Ailen Suurtee.

 

Arengukava koostamise esimene kohtumine

16. juunil sai grupp meie eestvedajaid kokku, et hakata mõtteid mõlgutama ning vaikselt viisaastaku arengukava kokku panna. Arengukava eesmärk on ENVTLi strateegilisem ning kontsentreeritum tegutsemine tagamaks pikaajaline tegutsemisvõime. Arengukava koostamisprotsessil aitab meil DD Stratlab, kelle juhendamisel oleme alustanud oma visiooni ning missiooni sõnastamist ja oma partneritelt arvamuste kogumist oma tegevuse kohta.

Kohtumisel sõnastasime nii oma visiooni kui ka eesmärgid. Pidasime mõttetalguid oma organisatsiooni olemuse ning võimalike arengusuundade kohta (postituse lõpus asuvad pilt 1 ja pilt 2 on meie nägemus ideaalsest vaimset tervist toetavast ühiskonnast). Arengukava edasise koostamise jaoks kaardistasime oma peamised partnerid, kellelt sisendit saaksime koguma hakata. Suve vältel kohtume partneritega ning arutame nii nende kui ka endi tulevikuplaane ja paneme paika, mida partnerorganisatsioonid meilt ootavad. Suve jooksul viime end rohkem kurssi ka lugemismaterjalidega, mis toetavad vaimse tervise valdkonna toimimisest arusaamist. Arengukava valmimistähtaeg on 2020. aasta detsembris.

Pilt 1. Esimene grupp leidis, et ideaalses maailmas lähtutaks nii vaimse tervise temaatikast rääkides kui ka vaimse tervise abi osutades vaid tõenduspõhisest lähenemisest. Regulaarselt toimuks vaimse tervise kontroll ning kõik inimesed oleks väärtustatud – keegi ei pea tundma, et tema kogemust vaja võrrelda kellegi teise kogemusega. Samuti riiklikul tasandil kuulataks noori ja väärtustataks neid, sest noored on meie tulevik.

Pilt 2. Teine grupp arvas sarnaselt esimesele, et vaja oleks regulaarset vaimse tervise kontrolli/monitooringut, et võimalikult vara saada jaole, kui keegi vajaks abi. Rõhuti, et inimesed on rohkem teadlikumad ja järgivad kolme “igavat alustala” – see tähendab magavad piisavalt, toituvad tervislikult ning on füüsiliselt aktiivsed. Lisaks toodi välja, et spetsialistide juurdekasv on kooskõlas vajadusega nende järele ning ühiskond usub vaimse tervise häirete olemasolu, ehkki need silmaga nähtavad ei ole.

Meediakoolituse ning arengukava valmimist toetab Aktiivsete Kodanike Fond. Norra, Islandi ja Liechesteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond toetab organisatsioone, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas aga ka Baltikumis. Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine on saanud rahastuse projektile „Noorte strateegiline kaasamine vaimse tervise liikumisse.“

“Üheskoos rohelisetugeva ja kaasava Euroopa eest.”


[ENG]
The month of June has been very dense for ENVTL (an acronym used to refer to Estonian Youth Movement for Mental Health). Firstly, on the 9th of June, we had a workshop about communicating with media and how to compile a media plan. From the knowledge we gained from the workshop, we composed a minicampaing about eating disorders. Posts on the subject can be found on our blog.
On the 16th of June we had a meeting with DD Stralab to start drawing up a development plan for the next five years. The purpose of the development plan is to act strategically and ensure sustainable activities in the future.

“Working together for a green, competitive and inclusive Europe”



 

Kategooriad
AKF Kategooria

What will 2020 bring us?

Dear friends and acquaintances of Estonian Youth Movement for Mental Health (ENVTL)!

We are delighted to announce that we received support from the Active Citizens Fund (Aktiivsete Kodanike Fond) this year!

Iceland, Liechtenstein and Norway are monetarily contributing to the ACF to decrease economic and social inequality in Central Europe, Southern Europe and the Baltics. Estonian Youth Movement for Mental Health applied for the funding of the project “Noorte strateegiline kaasamine vaimse tervise liikumisse.” (Strategic inclusion of the youth into the mental health movement).

In the course of the project, a development plan ensuing the sustainability of the organisation will be prepared. As a youth organisation, we do not have any set long-term plans. Additionally, we lack the skills or knowledge to make such plans. We wish to grow our membership, but also learn how to better involve our members. We will review the vision and goals of our organisation and how to aid their fulfilment.

Keeping the position of ENVTL as a representative of the youth in mind, we plan to organise four training sessions that would help our members better navigate in the complicated field of advocacy. These training sessions will provide our members with the skills to speak up in the matters of project management and communication within ENVTL, as well as with additional skills for their personal lives.

Thanks to this project, we can offer free peer support counselling for our members throughout this year. A peer support counsellor is an accordingly trained expert who has personal experience in the field of psychiatric disorders and who can help support our youths throughout their journey and guide them to find professional help.

ENVTL wishes to provide a community that supports mental health, where it would be possible to attain and improve one’s own skills in a safe environment.

The project will run through April 2020 to May 2021. Any questions can be directed towards Birgit Malken at birgit@envtl.ee.

“Working together for a green, competitive and inclusive Europe.”


Kategooriad
Kategooria

Noorte mured ja vajadused eriolukorras

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine viis 6.-13. aprillil 2020 läbi küsitluse kaardistamaks noorte mured ning vajadused koroonaviirus COVID19-st põhjustatud eriolukorras.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise läbi viidud küsitluse tulemused annavad sissevaate sellesse, kuidas uudsesse olukorda sattunud noored näevad enda toimetulekut, mureallikaid ja vajadusi vaimse tervise vallas. Küsimustikule kutsuti vastama eeskätt noori, kes on kogevad või on varasemalt kogenud vaimse tervise probleeme või on märganud hiljuti halvenenud seisundit. Nädalaga koguti 238 vastust. 

Toome kokkuvõttes välja küsimustiku vastustest ilmnenud olulisemad murekohad, noori toetavad praktikad ning vajadused, mille täitmine võimaldaks noorte silmis neil olukorraga paremini toime tulla. 

Probleemid, murekohad ja stressiallikad

  1. Vastanutest pooled tajuvad enda vaimse tervise seisundi halvenemist eriolukorraga seotult. Tagasilangusi on märganud nii depressiooni, ärevushäireid kui söömishäireid kogenud noored, samuti on noored tähele pannud suitsiidsete mõtete süvenemist. 
  2. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine. Vähenenud on võimalused suhelda sõpradega või tegeleda aktiivselt spordi või hobidega, mis varasemalt on aidanud enda muremõtetega paremini toime tulla.
  3. Distantsõppega kaasnev suurenenud ekraaniaeg ning eriolukorras märkimisväärselt vähenenud võimalused huvitegevuseks on noorte silmis oluline tegur vaimse ja füüsilise tervise halvenemisel. 
  4. Pere ja lähedastega seotud temaatika on mitmetahuline: 
    1. osale noortest on stressiallikaks pereliikmetega lähikontaktis veedetud mitmekordistunud aeg ning piiratud võimalused omaette olemiseks. See toob paljude jaoks kaasa kodus lõksus olemise tunde, suurema hulga konflikte ning piirab võimalusi saada tuge (vaimse tervise spetsialistidelt, sõpradelt) video- või telefonikõnede vahendusel. 
    2. paljud noored on jäänud sootuks üksi ja tunnevad, et neil ei ole kellegagi oma muresid jagada.  Soovitakse, et oleks keegi, kellega suhelda; kindlasti on riskis noored, kes elavad täiesti üksi ning kes tunnevad hirmu tõsiste muremõtetega toime tulemise üle.
  5. Suure stressiallikana õpilastele on distantsõppele järsu üleminekuga kaasnenud õppekoormuse tõus ja e-õppes antavate ülesannete ja juhiste killustatus eri platvormide vahel, mis raskendab kohustustest tervikliku ülevaate saamist ja ajaplaneerimist. Selle kõrval on märkimisväärseks raskuste allikaks sobiva õpikeskkonna puudumine ehk koduste tingimuste mõju õppimisele.

Eeldatavasti tulenevalt valimi vanuselisest eripärast (65% vastanuist vanuses 15-18) ei ilmnenud vastustest märkimisväärselt töö- ja koolikohustuste (koduse) ühildamisega seotud probleeme, mida on esile toonud näiteks hulk ENVTLi ülikoolieas liikmeid sellealastes diskussioonides. 

Toetavad praktikad

Uurisime noortelt, millest on nad antud perioodil enim tuge saanud. Toome selle põhjal välja olulised võimalused, mille abil pakkuda noortele tuge ja lootust või mida saavad noored rakendada enese toetamiseks. Oleme jaotanud need gruppidesse vastavalt toe allikatele. 

  1. Vaimse tervise spetsialistid (eeskätt psühholoogid ja koolipsühholoogid) on noortele olnud oluliseks toeks läbi veebikanalite, pakkudes nõustamist video või meilivahetuse kaudu. 
  2. Õpetajad ja koolipere saavad noortele anda väga tähtsat tuge motivatsiooni hoidmisel või taastamisel. Võimaldades veebipõhise tunni lõpus näiteks 10 minutit vabale suhtlusele klassikaaslastega, vähendatakse isoleerituse tunnet. Õpetajate tagasiside, julgustused, väiksed kiidusõnad või südamlikud sõnumid e-Koolis aitavad noortel säilitada positiivsust. Tundes huvi noorte käekäigu kohta (nt videokonsultatsioonid, lühikesed tunnivälised vestlused, eelmainitud vaba suhtlus tunni lõpus), on mitmed õpetajad suutnud õpilastele saata väga olulise sõnumi – neist hoolitakse.
  3. Vanemad on paljudele noortele toeks ja abiks, olles mõistvad ja hoolivad. Noortele, kes vanematega koos ei ela, on abiks regulaarne suhtlus telefoni, videokõnede ja/või sõnumite teel.
  4. Sõbrad on noorte silmis üheks olulisimaks toetuse allikaks. Veebipõhised ühistegevused (videokõned – sh. ühine õppimine; filmide vaatamine, videomängude mängimine) aitavad leevendada otsekontakti puudust. Praeguses eriolukorras aitab noori väga palju teadmine, et neil on sõpru, kes neid toetavad, kuulavad ja soovivad, et neil hästi läheks. Samaväärselt hinnatakse partnerilt või elukaaslaselt saadavat tuge ja mõistmist.
  5. Enese toetamisel on abiks olnud uute (hobi)tegevuste leidmine, regulaarselt värskes õhus jalutamas või jooksmas käimine, kodus trenni tegemine, muusika kuulamine jne. Paljud noored on hakanud enam lugema; samuti on mitmed avastanud enda jaoks ka kirjutamise, mis annab võimaluse tegeleda oma tunnetega ning seeläbi toetada oma vaimset tervist.

Noorte vajadused

Usume, et iga noor on enda toimetuleku ekspert. Sestap koondame siia ülevaate vajaduste kohta, mille täitmine aitaks noorte silmis nende heaolu käesolevas eriolukorras toetada ja tõsta.  

  1. Vaimse tervise tugi spetsialistidelt. Kindlasti peaksid jätkuma (kooli)psühholoogide kaugvastuvõtud; ilmnes ka vajadus psühhiaatri kaugvastuvõtule pöördumiseks ja haigla- või ravimravi saamiseks. Hulgal noortest puudub kodus vajalik privaatsus video- või telefonipõhise abi saamiseks; vajatakse võimalust pidada selliseid kõnesid väljaspool kodu. Võimalust abi kättesaadavuse suurendamiseks pakuks chat’i-põhise ehk sünkroonse sõnumipõhise veebinõustamise teenuse arendamine. Mõne noore jaoks ei ole veebikanalid kahjuks sobilikud, mistap on oluline esimesel võimalusel taastada vähemalt piiratud mahus ka spetsialistide ambulatoorsed vastuvõtud. 
  2. Sotsiaalne kontakt. Arusaadavalt igatsevad noored olla koos lähedaste ja sõpradega. Selle vajaduse täitmisele aitab kaasa näiteks distantsõppel olles klassikaaslastega niisama suhtlemiseks võimaldatav aeg tundide lõpus või klassijuhatajatunnis; seltskondlikum õppimine. Vajatakse suhtlust sõpradega või nende puudumisel võimalust kuuluda toetavasse veebikogukonda. 
  3. Tugi vanematelt; tugiressursid vanematele; abi pingete lahendamisel vanemate või teiste lähedastega. On selge, et noorte elu mõjutab suurel määral perekondlik taust ja toetavate lähedaste olemasolu. Noored igatsevad enam mõistmist; mõnel puhul ei ole vanemad võtnud tõsiselt ka noorte muresid oma vaimse tervise pärast või on esinenud vaimset vägivalda. Mainiti ka olukordi, kus vanemad toetuvad liigselt lastele ning viimased soovivad, et vanemate endi jaoks oleks (teada) rohkem abiressursse. Lähedaste puudumise korral on vajadus toetavate täiskasvanute või eakaaslaste järele seda teravam.
  4. Distantsõppe kvaliteedi ja korralduse arendamine. Selgelt ilmnes vajadus paremini struktureeritud e-õppe süsteemi järele. Noored soovivad, et õpetajad koguksid iseseisva õppetöö koormuse kohta jooksvalt tagasisidet ning kohandaksid õppekoormust.
  5. Aega (ja ruumi) iseenda ja puhkamise jaoks. Noored igatsevad võimalust arvutist eemal olla; viibida rahulikus, turvalises, privaatses ruumis. Kuigi eriolukorraga seonduvalt on seda aega ja ruumi puht-praktilistel põhjustel raske luua, siis on just see igatsus väga paljude noorte südamel. Puhkamise võimalust võib pakkuda alanud koolivaheaeg ning loodame, et luuakse innovaatilisi lahendusi, et praegu jõude seisvaid ruume rakendada turvalise ja privaatse keskkonna pakkumiseks noortele, kes seda hädasti vajavad. 

Lõpusõnadena toome välja piirangud, mida antud kokkuvõtte tõlgendamise ja rakendamise juures silmas tasub pidada. Tegu on tagasihoidliku valimiga lühiuurimusega, mis toetub noorte subjektiivsele arvamusele enda toimetuleku kohta antud olukorras. On selge, et selle tulemusi ei saa üldistada kõikidele noortele; samuti ei saa selle põhjal eristada, kas kirjeldatud murekohad on objektiivselt erinevad “tavalistest” muredest, millega noored kevadistel perioodidel rinda pistavad. Ent tunneme, et kriisiolukorras, kus rakendatakse kriisimeetmeid, on noorte heaolu mõjutavatele stressiallikatele ja vajadustele tähtis tähelepanu pöörata hoolimata sellest, kas need eksisteerisid juba enne kriisi või mitte. Meie silmis on spetsialistide vaatenurkade kõrval (ja nende töö toetamiseks) samaväärt oluline ka noorte enda tunnetus oma elu mõjutavatest stressiallikatest ja nende leevendamise võimalustest. Just mitmekesiste perspektiivide ühendamisel oskame üheskoos ja terviklikumalt mõista, toetada ja kõnetada noori sel eripärasel ajal.

Kokkuvõtte koostasid Helen Voogla ja Merle Purre, nõu ja jõuga olid läbivalt abiks Birgit Malken ja Hedvig Madisson. Kokkuvõte valmis 16. aprillil 2020.

Küsitlust puudutavad küsimused ja tagasiside on oodatud meiliaadressile tere@envtl.ee

 
Küsimustiku põhjalikuma kokkuvõtte leiab siit.

Kategooriad
AKF Kategooria

Mida toob aasta 2020 ENVTLile?

Head ENVTLi sõbrad ja tuttavad!

Suurima hea meelega saame teatada, et saime sel aastal toetust Aktiivsete Kodanike Fondilt!

Norra, Islandi ja Liechesteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond toetab organisatsioone, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas aga ka Baltikumis. Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL) taotles rahastust projektile „Noorte strateegiline kaasamine vaimse tervise liikumisse.“

Projekti käigus valmib organisatsiooni jätkusuutlikkust tagav arengukava. Noore organisatsioonina ei ole meil paigas pikemaid plaane, samuti puuduvad oskused neid plaane teha. Tahame kasvatada oma liikmeskonda, ent samal ajal õppida rohkem oma liikmeid kaasama. Vaatame üle, mis on meie organisatsiooni visioon ning eesmärgid ja kuidas nende täitumist soodustada.

Pidades silmas Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise kohta ühiskonnas noorte häälekandajana, korraldame neli koolitust, mis aitaks meie liikmetes paremini orienteeruda huvikaitse keerulisel maastikul. Need koolitused annavad liikmetele oskused nii ENVTLis projektijuhtimise ja kommunikatsiooniküsimustes rohkem sõna võtta kui ka lisaoskusi isiklikku ellu.

Tänu projektile saame pakkuda oma liikmetele sel aastal tausta kogemustnõustamist. Kogemusnõustaja on vastava väljaõppega inimene, kellel on endal psüühilise häire kogemus, ning kes saab noori toetada nende teekonnal ning aidata professionaalse abi otsimisel.

ENVTL tahab pakkuda vaimset tervist toetavat kogukonda, kus oleks võimalik realiseerida ja arendada ka oma oskusi turvalises keskkonnas.

Projekti toimumisperiood kestab 2020. aasta aprillist 2021. aasta mai lõpuni. Küsimustega projekti osas saab pöörduda Birgit Malkeni poole birgit@envtl.ee.

“Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest.”

 

Kategooriad
Kategooria

Minu teekond ENVTLis

Natuke rohkem kui 2 aastat tagasi ENVTLiga liitudes ei osanud ma oodata ega tahta mitte midagi rohkemat, kui seda, et saaksin hakata käima koolides oma lugu rääkimas. Tundsin, et minu süngetest kogemusest koolikiusamise, enesevigastamise ja depressiooniga võiks sündida midagi head; midagi, millest keegi saaks õppida oma lähedasi mõistma või tunneks end ära ja otsiks abi. 

Olles jaganud oma kogemusi mitte ainult koolides, vaid ka podcastis, Õpetajate Lehes, Arvamusfestivalil ning isegi Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise ümarlaua arutelul. Olen saanud kuulajatelt pidevat positiivset tagasisidet, et tänu minu julgusele olla aus ning avatud oma probleemide osas, on vaimset tervist ning probleemide olemasolu paremini mõistetud. Olen suutnud oma looga avada inimeste silmi ja südameid vaimse tervise probleemide peidetud külgedele ja mõttemustritele, mis mõjutavad nende all kannatajate elu igapäevaselt. Kuigi ennast võõraste ees nii haavatavasse olukorda panemine on ärevust tekitav, ei ole see minu jaoks raske, sest saan rääkida oma minevikust täie enesekindlusega ja tunda uhkust, et see ei ole enam minu olevik. Kuigi mind mõjutab kõik läbielatu tänase päevani ja vajan psühholoogi tuge enda edukaks hakkama saamiseks, ei tunne ma sellepärast häbi.

Oma loo jagamisega ei ole ma toonud positiivseid muutusi ka mitte ainult kuulajate ellu, vaid ka iseenda omasse. Rääkides oma lugu kümneid kordi suutsin luua oma minevikuga emotsionaalset distantsi. Tänu sellele tekkis võimalus näha uusi seoseid või perspektiive mineviku sees, mis on mul aidanud leida vastused paljudele varasemalt iseendale segadust tekitanud küsimustele. 

Aktiivne osavõtt ENVTLis on pakkunud mulle ka tohututes kogustes enesearendamise võimalusi väga erinevatel viisidel ja erinevate oskuste ja teadmiste alal. Olen saanud kaasa lüüa ja osaleda paljudel koolitustel, töötubadel, aruteludel ja koosolekutel, seminaridel, sh Erasmuse projektides, puutudes kokku ka väga palju mitteformaalse õppimisega. See on loonud mulle ülikooliväliselt väga mitmekesised teadmised erivaldkondadest. Tunnen, et tänu ENVTLile olen saanud ennast edukalt harida oma võimetele kohaselt.

ENVTLiga liitumisel ületas minu ootusi enim aga see ühtne ja kokkuhoidev liikmeskond, mille osaks ma sain. Kuigi mul puudub lähedane pere, olen aru saanud, et just ENVTList koos nende inimestega on saanud minu perekond. Ma olen jõudnud oma elus paika, kus olen ümbritsetud vaimset tervist väärtustavatest inimestest, kes on südamlikud, hoolivad ja toetavad ning tänu kellele ma olen õppimas taas uskuma inimeste headusesse. See on midagi, mida eelnevalt kirjeldatust väärtustan aga kõige rohkem.

Loo autor on Helen Voogla